Olen pikkaaega mõelnud, et mul oleks linnas jalgratast vaja. Saab bussisõidu asemel mõni päev värske õhus, nii värskes kui ta meil siin linnas on, kaloreid kulutada. Suvel on bussidega liiklemine paras hullumeelsus. Enne sõidukisse astumist tuleb jumalat paluda, et aknad lahti on. No mõtlesin siis, et võiks ju miski vägeva ratta endale muretseda.. nõukaaegse. Vaatasin igasuguseid kuulutusi kuni torkas pähe, et vanaemal peaks keldris üks armsake niisama seisma. Helistasin siis ja uurisin välja, et ssee mu onunaise ratas ja et ma saangi selle endale. Enne laseb vanaema veel kummid sel ära vahetada ja värki. Loodame, et saan selle varsti kätte. Lasin Kaisal pilti ka siis oma uuest nunnust teha :)
No comments:
Post a Comment