∆

Viimase paari nädala jooksul olen hakanud sõna sõber uutmoodi mõistma. Enam ei ole nii, et ma oma peas oman kolme sõpra ja palju tuttavaid. Ei ole ka nii nagu oli paar aastat tagasi, et kõik kellega üle 20 sõna vahetanud olen on mu sõbrad. Sel ajal sain tihti emme käest riielda, et seda tiitlit nii lõdva käega jagasin. Kogu selle avastuse taga on mu kallid malevakaaslased, kes suutsid nii lühikese ajaga juurutada minust välja paar mu suurimat miinust ning tänu kellele õpina ma aina enam hindama gruppi tervikuna. Enamus mu kunagisi sõpru ongi kadunud tänu kalduvesele pidada alati ühte inimest teistest tähtsamaks, ning just selle halva harjumuse eemaldamisega oma kommetelaekast ma hetkel tegelengi. 

See nädalavahetus oli kõige suurem tõestus mulle sellest, et mul on olemas inimesed, kellele kurta muresid, kellega teha kvaliteet nalju, kellega grillida, kellega süüa, kellega nutta, kellega naerda ja mis tähtsam, kellest tuleb kinni hoida!

Ilmselgelt on grillimine hoopiski meeste töö!

Mu kõiksekallimad magustoitu hankimas.

Pokémon'i monopol oli tasemel! 

Anna andeks parim tiimikaaslane, et mus pettuma pidid :*

Armastan!